PowerTrip korraldab matku elektriliste fatbike ratastega Lõuna-Eestis RMK metsaradadel, mis on sobilikud jalgrattamatkadeks. Oleme valikusse võtnud suhteliselt pikad, kuid igale inimesele jõukohased (meil on sõiduks ikkagi mootoriga rattad) rajad, kus läbime erinevaid maastikke ja metsi .
Kaardistatud rajad pakuvad kindlasti palju avastamisrõõmu, sest satume lisaks looduskaunitele kohtadele ka kultuuriloolistesse paikadesse.
Oleme rajad valinud nii, et igaühele jääb võimalus sõitu nautida kui ka vajadusel enda füüsiline võimekus proovile panna.
Kuigi elektrimootor aitab liikumist jõudsalt edasi, on siiski võimalik saada mõnus adrenaliinidoos, sest pisut osavust jalgrattasõit ikkagi nõuab.
Matkajuhiga sõit annab võimaluse külastada kohti, kuhu ise võib-olla ei oskaks minna ning teisalt oskab matkajuht hinnata kogu grupi füüsilist võimekust ja vajadusel abistada.
Matka kestvus on orienteeruvalt 2 -5 tundi, sõltuvalt peatuste arvust ja sõidukiirusest.
Grupi suurus on 6 kuni 10 inimest. Hind sõltub inimeste arvust ja matkaraja pikkusest, jäädes üldjoontes vahemikku 40 – 50 eurot inimese kohta, minimumtasu grupi kohta on 300 eurot.
Fatbike jalgratta eelis on ennekõike võimekus läbida ka raskeid ja väljakutseid pakkuvaid maastikke.
E-fatbike on laiade rehvidega jalgratas, millel on väntamist assisteeriv elektrimootor. See tähendab, et sõit on jõukohane igale inimesele ning maastikurajal end hingetuks väntama ei pea. Saab hoopis looduse ilu nautida ning sõpradega mõnusalt juttu rääkida. Mõõduka füüsilise koormusega on võimalik läbida pikemaid distantse kui tavalise jalgrattaga. Elektrirattaga sõit mööda metsaradu on väga äge ja nauditav ning naeratus näolt ei taha kuidagi kaduda.
Rattal on 5 käiku, kiireim käik võimaldab sõita kuni 45km/h. Loomulikult maastikel me sellist kiirust üles ei võta. Kui siiski on mõni ilus sirge lõik, siis vilunud sõitjatele pole see muidugi keelatud.
Valgamaa, Haanja-Karula puhkeala
Rada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast, kulgeb piiriäärseid metsi pidi kuni Eestimaa lõunatipuni välja ja sealt teist teed tagasi alguspunkti. Rada kulgeb mööda kruusateid, metsateid ja sihte ning raja ääres on mitu puhkekohta. Kuna Mõniste rattarada kattub osaliselt RMK matkatee jalgrattateega ja Kitsarööpmelise raudtee matkarajaga („Green Railway“), siis tuleb ühelt rajalt teisele eksimise vältimiseks hoolega jälgida raja viidastust!
| Asukoht | Raja algus Tellingumäe jalamil, Tsirgumäe küla, Valga vald, Valgamaa. |
| Kohalesõitmise õpetus | Võru-Valga mnt 53. kilomeetril, umbes 1,5 km pärast Hargla asulat, keerata vasakule (suunaviit „Taheva Sanatoorium“) ja sõita 1,4 km. Seejärel keerata vasakule ja 1 km pärast sõita asfaldilt otse kitsale kruusateele (suunaviit „Tellingumäe vaatetorn“). Sõita veel umbes 1 km, kuni oletegi rattaraja alguses. |
Valgamaa, Haanja-Karula puhkeala
Raja algus on Tellingumäe jalamil Rattaradade lõkkekohas ja rada kattub osaliselt Taheva rattarajaga. Rattarada kulgeb Karula kõrgustiku kuplilisel maastikul mööda maalilisi metsateid ja -sihte, satume ka Koiva jõe kallastele.
| Asukoht | Raja algus Tellingumäe jalamil, Tsirgumäe küla, Valga vald, Valgamaa. |
| Kohalesõitmise õpetus | Võru-Valga mnt (tee nr 67) 53. kilomeetril, umbes 1,5 km pärast Hargla asulat, keerata vasakule (suunaviit „Taheva Sanatoorium“). Sõita 1,4 km ja keerata uuesti vasakule. 1 km pärast sõita asfaldilt otse kitsale kruusateele (suunaviit „Tellingumäe vaatetorn“) ja veel 1 km pärast oletegi rattaraja alguses. |
Põlvamaa, Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Rada kulgeb ilusates männimetsades ja maastikel kruusa- ja metsateedel, vaadeldavad mitmed järved ja jõed. Saame peatuda maaliliste järvede ääres nii grillimiseks kui ujumiseks.
| Asukoht | Algus ja lõpp RMK Erastvere kontori juures. | ||
| Kohalesõitmise õpetus | Sõita mööda Tartu-Võru mnt. Kanepi-Leevaku ristist sõita otse Võru suunas umbes 600 m. Seejärel keerata paremale Erastvere-Sillaotsa teele, sõita umbes 1 km ja keerata vasakule. 500 m pärast on RMK Erastvere kontor. | ||
| Lõkkekoht | Lõket saab teha rajale jäävates Kooraste Suurjärve, Kooraste Kõverjärve ja Vähkjärve lõkkekohtades. |
Jõgevamaa, Tartu-Jõgeva puhkeala
45 km pikkune rada kulgeb suures osas Kaiu mõhnastikus. Rada kulgeb Kääpa külast lõuna suunas läbi valgusküllaste männimetsade, kus on metsateedel ka lahtise liivaga tõuse-langusi. Puhkepausi on mõnus pidada Kaiu järvede äärsetes lõkkekohtades, kus on võimalik ka end veega karastada. Üheks huvitavamaks punktiks rajal on Sõõru küla oma üle 100 aasta vanuse tulevalvetorniga (torni minek pole lubatud). Et raja teine pool ei kulge enam maalilistes männimetsades, siis pigem keerame Pala juures otsa ümber ja sõidame raja tagasisuunas kuni alguspunktini uuesti läbi.
Kääpa külas võib käia Kalevipoja muuseumis, teemapargis, läbida krati seiklusrada ja hea õnne korral kohata ka kratte endid.
| Asukoht | Mustvee vald, Jõgevamaa Objekt nr 24 puhkeala kaardil |
| Kohalesõitmise õpetus | Sõita Tartust 40 km Jõhvi suunas ja keerata viida „Kääpa keskus 2“ juurest paremale. Kääpa külas pöörata T-kujuliselt ristmikult paremale ja sõita 400 m, kuni teest paremal on näha RMK Saare teabepunkti ja vasakule jääb autoparkla. |
Ca 35 km pikkune rada sobib oma olemuselt ja pikkuselt rahulikumaks looduse nautimiseks. Lindude vahetpidamatu laul saadab matkalisi terve teekonna vältel. Sageli kuuleb ka kägude kukkumist. Kergete tõusude ja langustega rada kulgeb mööda looklevaid metsateid ja sirgeid sihte, läbides erinevaid metsakooslusi. Selgise metsarajalt teeme kõrvalepõike Padakõrve Looduskaitsealale, mis on üks Eesti suuremaid suurte sipelgate – laanekuklaste – elupaiku. Kokku elab seal aga umbes 20 liiki sipelgaid. 1600 hektari suurune kaitseala loodi 1964 aastal ja see oli tollal kogu N Liidu esimene sipelgakaitseala. Sipelgad on maad asustanud juba ca 100 miljonit aastat, meie regioonis on nad pesitsenud 35 – 40 miljonit aastat. Sipelgad on selgrootute loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele tõusnud loomad, nagu inimene selgroogsete hulgas, see avaldub just sotsiaalses eluviisis. Ka sipelgate evolutsiooniline areng on olnud suunatud sotsiaalsete struktuuride – pesa, pere, koloonia -sotsiaalse iseregulatsiooni täiustumiseks. Loodus on lihvinud sipelgaperede, -kolooniate (= inimeste pered, hõimud), -föderatsioonide (= külad, linnad) ning asurkondade (=riigid) sotsiaalseid struktuure ja suhete arengut juba kümneid miljoneid aastaid.
Puhkekohtadeks ja pikniku pidamiseks sobivad raja alguses/lõpus olev Kukemetsa metsaonn ja ca 5km enne raja lõppu metsa sisse jääv Kärgandi lõkkekoht.
| Asukoht | Peipsiääre vald,Tartumaa.
Objekt nr 33 puhkeala kaardil |
| Kohalesõitmise õpetus | Tartust kõigest u 25 km kaugusel. Sõita Tartust 12 km Jõhvi suunas ja keerata Aoveres Kallaste suunas paremale. Sõita 9km, kuni tuleb ristmik, kust keerab tee vasakule Varale. Läbi Pilpaküla korralikku kruusateed kaudu oletegi varsti kohal. |
Ca 36 km pikkune rada algab Väikeselt Munamäelt mööda Tartu rattamaratoni rada ja piki Pühajärve läänekallast. Kaldarada pakub maalilist sõitu ürglooduse keskel. Edasi liigume kergete tõusude ja langustega kergliiklusteed mööda Käärikule ning sealt juba kruusateed pidi Harimäele. Kes võtab vaevaks ronida Harimäe torni, saab nautida imeilusaid vaateid tervele Lõuna-Eestile. Tagasi Otepää suunas läheb tee mööda Kekkose suusarada mis on samuti rattamaratoni raja osa. Teeme peatusi Pühajärve idakaldal kus soovijad saavad ujuda ning siis liigume juba tagasi alguspunkti Väikesele Munamäele
| Asukoht | Väikese Munamäe parkla |
| Kohalesõitmise õpetus |
Pakkuge endale ja oma perele, sõpradele või töökaaslastele võimalus kogeda looduskaunist Eestimaad ja teha üks tõeliselt mõnus PowerTrip.